Mopeedi ja pisimopeediga võib sõita jalgratastele eraldatud sõiduteeosal, kergliiklusteel ja sõiduteel. Mopeedid võivad liikuda ühel sõidureal kahekesi kõrvuti. Kõnniteel sõitmine on keelatud. Mopeedil ei tohi liikuda kiirusel üle 45 km/h, pisimopeedil üle 25 km/h.

Mopeed peab olema registreeritud ja kindlustatud. Nii mopeedi juht kui kaassõitja peavad kandma motokiivreid. Mopeedi tagaistmel ei tohi alla 12-aastaseid lapsi vedada. Pisimopeediga sõites tuleb kasutada jalgrattakiivrit, mis on kohustuslik 16 eluaastani.

Mopeedi või pisimopeediga ülekäigurajal sõitmine on keelatud. "Sebrat" võib ületada, astudes sõiduriistalt maha ja seda enda kõrval lükates.

Lisateavet mopeedi ja pisimopeedi liikumisreeglite kohta leiate infobrošüürist Eesti Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.

Jalgrattaga võib sõita kergliiklusteel, jalgratta- ja jalakäijate teel ning sõiduteele märgistatud jalgrattarajal. Samuti võib liigelda elamurajoonide sees, sõiduteel ja teepervel.

Alla 13-aastane jalgrattur ja kaks tema kaaslast võivad sõita kõnniteel. Jalgrattur, kes veab jalgrattatoolis last, võib samuti kõnniteel sõita. Kui liikumine sõiduteel on tee seisundi tõttu oluliselt raskendatud, tohivad kõnniteel sõita kõik jalgratturid. Jalgrattaga jalakäijate seas sõites tuleb liigelda jalakäijatega samal kiirusel.

Üle 8-aastased lapsed tohivad sõiduteel jalgrattaga sõita ainult täiskasvanute saatel. Üksi võib sõiduteel jalgrattaga sõita 10–15-aastane laps, kuid ainult siis, kui tal on jalgratturi juhiluba. Alla 16-aastased ratturid peavad kandma kiivrit.

Jalgrattaga sõiduteel liikudes peaksite jääma tee parema serva lähedale. Erandiks on ainult ümberreastumine selleks, et sooritada vasak- või tagasipööre. Nõue tähendab ka seda, et jalgratturid tohivad sõita ainult üksteise järel.

Soovitav on jalgrattalt maha tulla ja ületada ülekäigurada "omal kahel jalal". Sõiduteed on aga lubatud ületada ka jalgrattalt maha astumata. Sellisel juhul tuleb meeles pidada, et sõidukijuht ei ole kohustatud jalgratturile teed andma. Jalgrattaga peate ülekäigurajal liikuma jalakäija kiirusega ehk 3–7 km/h.

Lisateavet jalgrattasõidu reeglite kohta leiate Eesti maanteeameti kodulehelt.

Jalakäijate liikluseeskirjade kohaselt peavad jalakäijad (ja vastavalt ka elektriliste tõukerataste juhid) liikuma mööda selleks ette nähtud teid või teelõike.
Niisiis, elamurajoonis (kus mehaaniliste sõidukite kiirus ei tohiks ületada 20 km/h) on lubatud liikuda kogu teelaiusel, ilma et see segaks autojuhte.

Teedel, kus maksimaalne lubatud kiirus ületab 20 kilomeetrit tunnis, peavad jalakäijad liikuma kõnniteedel ja kui neid pole, siis mööda teepeenart või sõidutee serva.
Samuti on lubatud sõita mööda jalgrattateid ja jalgratturitele ette nähtud jalgratta- ja jalakäijate tee osa, kuid seejuures ei tohi teisi liiklejaid segada.

Ehkki elektriliste tõukerataste kiirus pole seadusega piiratud, peaks jalgsi liikuvate inimeste kõrval liikuma nendega võrdsel kiiruse.
Väärib märkimist, et ettevõtted, kes pakuvad Eestis elektritõukerattaid rendile, määravad ise maksimaalse kiiruse: näiteks Bolti reeglid ei luba sõita üle 20 km/h, Citybeel aga 25 km/h. Kiivri kandmine on valikuline.

Võimalusel astuge elektritõukerattalt maha ja ületage sõidutee jalgsi. Igal juhul peaksite ülekäigurajal liikuma jalakäija tavapärasel kiirusel (3–7 km/h).

Liikuda maanteedel

Liikuda mööda sõiduteed eraldusriba ääres või selle peal, kui seal pole kõnniteed.

Üksikasjaliku kirjelduse "Jalakäija Eesti maanteeliikluses" leiate maanteeameti kodulehelt.

Güroskuutriga võib sõita kõnniteedel, jalakäijate-, jalgratta-, jalakäijate- ja jalgrattateedel, samuti mööda jalgrattasõiduradu. Õigusaktides ette nähtud tasakaaluliikuri maksimaalne kiirus on 20 km/h. Hõljuki juht peab arvestama nendega, kes jalgsi kõnnivad, st liikuma inimese läheduses jalakäija kiirusel.

Alla 16-aastane tasakaaluliikuri juht on kohustatud kandma jalgrattakiivrit.

Güroskuutril võite sõiduteed ületada ülekäiguraja kaudu, kuid kiirus ei tohi ületada jalakäija liikumiskiirust (3–7 km/h).