23 aastat tagasi tabas Eestit tragöödia,
mille põhjus on senini teadmata...
28. septembri 1994 öösel kell 1.22 saatis reisiparvlaev „Estonia" eetrisse hädasignaali. Sel hetkel laeval olnud 750 reisijat olid hukule määratud. 25 minutit hiljem läks laev põhja. Appikarjeid enam polnud, saabus õudne vaikus.
1993. aastal asutasid Eesti Merelaevandus ja Rootsi Nordström & Thulin ühisettevõtte Estline, mis omandas neliteist aasta vana parvlaeva Wasa King ja nimetas selle ümber „Estonia'ks". Kaunis laev hakkas Tallinna ja Stockholmi vahel reisijaid ja autosid vedama.
Parvlaev oli ehitatud 1979. aastal Viking Line tellimusel Saksamaal Meyer Werft'i laevatehases ja kandis nime Viking Sally. 1986. aastal müüdi see Silja Line'le ja nimetati ümber Silja Star'iks. 1991. aastal nimetati laev Wasa King'iks ja selle nimega sõitis ta kuni Estline'le müümiseni. Laev sõitis Eesti lipu all, kuid oli registreeritud nii Eestis, kui ka Küprosel.
1980–1990
MS Viking Sally
1990–1991
MS Silja Star
1991–1993
MS Wasa King
1993–1994
MS Estonia
Ujuv maja pidupäevaks, erakordselt rikkaliku rootsi laua, kaupluste, baaride, saunade ja muude varem Eesti elanikele tundmatute praamisõidu mõnudega kehastas uut, sõltumatut, Skandinaaviamaadega tihedalt seotud, küllusele ja õitsengule vastu „purjetavat" riiki. „Estonial" töötada oli äärmiselt prestiižne ja tutvusteta sinna tööle pääseda oli võimatu.
“
1994. aasta suvel õnnestus mul sellel laeval käia, kui see sadamas seisis. Mul on meeles, kuidas selle mõõtmed, puhtus ja luksus (seni ei olnud ma reisiparvlaevadel käinud) mulle tookord muljet avaldasid. Kuid kui vaatasin laeva ülemisel tekil suurest aknast alla veele, haaras mind hirm: „Kui kõrge ja hirmus! Hoidku jumal, kui midagi juhtuma peaks. Kuigi, mõtlesin, küllap nii suurele laevale ei tee torm midagi.
Tatjana Merkulova, ajakirjanik
27. septembril 1994 kell 19.15 väljus reisiparvlaev Tallinna reisisadamast oma õhtusele reisile. Pardal oli ametlikel andmetel 989 inimest. Laev oli lahkudes pisut kreenis ja ajagraafikust maas. Tookord ei häirinud see kedagi. Nii nagu ei häirinud ka sünge taevas ja tugev tuul – Balti merel on see sügiseti tavaline.

Järgmisel päeval vapustas Eestit ja varsti kogu maailma šokeeriv uudis, et öösel parvlaev „Estonia" uppus. Laev läks põhja Utö saare lähistel, 20 km kaugusel Soome rannikust. Kogu Eesti jälgis uudiseid, lootuses leida päästetute nimekirjades tuttavate nimesid.
Valik 28. septembri teleuudistest.
“
Seda oli võimatu uskuda. Olin alles eile koos hea tuttavaga oma köögis teed joonud. Ta töötas parvlaeval ja läks tol õhtul oma järjekordsele reisile. „Jumal küll, miks on päästetute nimesid nii vähe?" mõtlesid tol päeval paljud. Nad lootsid ja palvetasid.
Tatajana Merkulova, ajakirjanik
Päästeti 137 inimest (94 reisijat ja 43 meeskonnaliiget). 757 inimest (651 reisijat ja 106 meeskonnaliiget) jäid teadmata kadunuks. Tuvastati 95 hukkunut (58 reisijat ja 37 meeskonnaliiget). Hukkunute seas oli 17 riigi kodanikke.
Mõni tund pärast katastroofi hakati Eesti, Rootsi ja Soome spetsialistidest moodustama rahvusvahelist uurimiskomisjoni (JAIC). Selle esimeheks sai Eesti transpordiminister Andi Meister. Juba neli päeva hiljem teatasid rootslased, et komisjoni pädevus on ebapiisav. Meister teatas, et Rootsi pool varjab uppunud parvlaeva uurimistulemusi, mis hangiti veealuste robotitega laevavrakki uurides ja esitas lahkumisavalduse. Tema sõnul puudusid komisjonile edastatud videosalvestisel kaptenisillast tehtud kaadrid.

Andi Meister
transpordiminister
Nelja aasta pärast avaldas komisjon uurimisaruande. Komisjoni versiooni kohaselt oli parvlaeva peamine hukkumise põhjus selle konstruktsiooni puudulikkus ja torm. Parvlaev sõitis vastu lainet, aparelli lukustus ei pidanud vee survele vastu ja purunes. Selle tagajärjel pääses vesi suurtest väravatest laeva lastiruumi. Selle ettekandega ei olnud paljud rahul.
Saksamaa laevatehas Meyer Werft, kus laev ehitatud oli, viis läbi omapoolse uurimise ja jõudis järeldusele, et Nordström & Thulin teadis laeva konstruktsiooni puudulikkusest, kuid ei hakanud seda kõrvaldama. Seetõttu puudused süvenesid, vesi tungis autotekile ka enne katastroofi, millest laeva meeskond oli teadlik. Laeva üle vaadanud Eesti ja Rootsi inspektorid oleks pidanud laeva merelemineku ära keelama.
Aruandes märgiti, et uppunud laevavrakki uurinud tuukrid otsisid ja leidsid laevast mingi diplomaadikohvri. See kuulus relvaäriga tegelenud inimesele. Sakslased ei välistanud ka plahvatusi laeva vööriosas. Seda fakti tõsikindlalt tuvastada on võimalik vaid originaal-, mitte kokkumonteeritud veealuse videosalvestuse uurimisega.
Hiljem selgus, et Rootsi laevaliiklusametist on kadunud 1995. ja 1996. aastal tehtud videosalvestised. Videosalvestised laevavrakist tegi selle betooniga katmise võimalusi uurinud ettevõte MNC-konsortiet.
“
Selles loos on üldse palju kummalist, alates kaheksast jäljetult kadunud meeskonnaliikmest kuni kolme riigi - Eesti, Soome ja Rootsi valitsuse keeldumiseni võtta vastu Venemaa abi. Suurimad kahtlused ametlikus versioonis tekkisid siis, kui mitu aastat pärast katastroofi püüti laevarakki betoonikihiga katta.
Galina Sapožnikova, ajakirjanik
Parvlaev vedas sõjalise otstarbega lasti
2004. aasta lõpul teatas Stockholmi sadama endine tolliülem Lennart Hendrikson Rootsi telesaates „Uurimine", et parvlaeval oli hukkumise ajal pardal nõukogude sõjatehnika. Tema sõnul vedas parvlaev „Estonia" 1994. aastal mitu korda sõjalist lasti, mida tollil ei olnud lubatud kontrollida. Seda kinnitasid intervjuus kohalikule raadiole ka teised Rootsi tolliametnikud.

Nende ütluste alusel moodustati Riigikogus parvlaeva „Estonia" huku uurimiseks erikomisjon. Komisjon tuvastas, et parvlaeval veeti tõepoolest sõjatehnikat. Seda teavet kinnitas ka Rootsi kaitseministeeriumi esindaja. Komisjoni aseesimees Evelin Sepp seob laeva huku just selle faktiga. Tema arvates teadsid relvade veost parvlaeval ka mõned Eesti poliitikud: Mart Laar, Juhan Parts, Andrus Ansip ja Trivimi Velliste.
Neljanda komisjoni töö lõpetati 2009. aastal. Valitsus jõudis järeldusele, et uusi fakte leida ei õnnestunud.

Eelmise aasta septembris saatis Rootsi ühendus SEA (Stiftelsen Estoniaoffren och Anhöriga), mis esindab parvlaeval „Estonia" hukkunuid, Eesti tollasele peaministrile Taavi Rõivasele kirja palvega alustada katastroofi põhjuste kohta uut uurimist. Mingit vastust, kas see kiri on adressaadini jõudunud ja registreeritud, SEA saanud ei ole.

Selle aasta kevadel pöördus ühendus Eesti suursaatkonda Rootsis eesmärgiga selle dokumendi edasine käekäik välja selgitada. Tulemusteta.
“
Tehti hulgaliselt uuringuid, kuid ükski neist vaieldamatute tulemusteni ei viinud. Lõpliku vastuse võib anda laevavraki uurimine veealuse ekspeditsiooni käigus kaasaegseid tehnilisi vahendeid kasutades, on SEA esindaja Lennart Berglund veendunud.
© 2017 Sputnik Эстония
Toimetaja: Tatajana Merkulova, fotod: Vadim Antsupov, kujundaja: Deniss Garbussov