Seitsekümmend aastat tagasi jäi lahinguülesande täitmisel Soome lahes teadmata kadunuks Eesti Vabariigi uhkus – allveelaev Kalev. Seniajani puuduvad allveelaeva kadumise põhjuste kohta täpsed andmed.
Allveelaev Kalev ehitati Eesti valitsuse tellimusel Suurbritannias Vickers-Armstrongs Ltd. Barrow laevatehases 1936. aastal. Üldse ehitas Ühendkuningriik aastail 1935–1937 kaks algupärase kerekonstruktsiooniga laeva – Kalevi ja Lembitu. Mõlemad projekteeriti inglaste allveelaevaklassi nr. 5 põhjal.
Laevade saatus kujunes erisuguseks: Kalevist on saanud kadunud reliikvia, Lembit aga on nüüd Eesti Meremuuseumi ehteks.
1937. aasta suvel võtsid Eesti valitsuse ja relvajõudude esindajad allveelaeva Kalev Tallinna Miinisadamas pidulikult vastu.
Sel aja kohta olid laevad Kalev ja Lembit ühed kõige manööverdusvõimelisemaist miiniveeskajaist ja Eesti oli nende üle õigustatult uhke. Eesti Vabariigi president Konstantin Päts jälgis isiklikult allveelaevade mereleminekuid ja õppemanöövreid.
Sel aja kohta olid laevad Kalev ja Lembit ühed kõige manööverdusvõimelisemaist miiniveeskajaist ja Eesti oli nende üle õigustatult uhke. Eesti Vabariigi president Konstantin Päts jälgis isiklikult allveelaevade mereleminekuid ja õppemanöövreid.
1939. aasta sügisel tungis Saksamaa Poolale kallale ja algas Teine maailmasõda.
1940. aasta suvel läks Eesti Nõukogude Liidu koosseisu ning Eesti mereväe laevad NSV Liidu lipu alla. Kuid mõnede laevade, ka allveelaeva Kalev ohvitserid ja meeskonnaliikmed keeldusid teist korda truudusvannet andmast. Tulemusena jäi Kalevi pardale valdavalt auastmeteta nooremkoosseis.
Isegi kogenud asjatundjate jaoks kujutas alus endast „kõva pähklit" ning neid, kes tema kereosa ja seadmeid läbi-lõhki tundsid, oli ühe käe sõrmede jagu. Pärast eesti meeskonna lahkumist tekkis allveelaeval keeruline olukord: Kalevile läkitatud uuel isikkoosseisul – juba lahingukogemusega seersandid ja madrused – Suurbritannias ehitatud allveelaeva ei tundnud.
Isegi kogenud asjatundjate jaoks kujutas alus endast „kõva pähklit" ning neid, kes tema kereosa ja seadmeid läbi-lõhki tundsid, oli ühe käe sõrmede jagu. Pärast eesti meeskonna lahkumist tekkis allveelaeval keeruline olukord: Kalevile läkitatud uuel isikkoosseisul – juba lahingukogemusega seersandid ja madrused – Suurbritannias ehitatud allveelaeva ei tundnud.
Kui allveelaevu Kalev ja Lembit Suurbritannias ehitati, läbisid eesti meremehed seal koolituse, tegid treeningsukeldumisi, said vajalikud teadmised laevade kereosa ja seadmete kohta. 1941. aastal tulid laevale noored vene allveelaevnikud, kes mõistagi võisid midagi valesti teha.
Vello Mäss
Eesti allveearheoloog
Allveelaeva Kalev viimane komandör
Probleemide lahendamine langes allveelaeva Kalev uue komandöri Boriss Nõrovi õlgadele. Vanemleitnant Nõrov asus ametisse 1940. aasta 3. oktoobril. Pooleteise kuu pärast, 30. novembril ülendati ta kaptenleitnandiks. Sel hetkel oli ta vaid 29-aastane.
Nõrov sündis Peterburi teenistuja perekonnas, lapseeas elas ta koos oma kaubandusesinduses töötava isaga mõned aastad Iraanis. Tänu vanematele õppis Boriss lapsepõlves ära pärsia, saksa ja prantsuse keele. Juba laevastikus teenides omandas ta kiiresti inglise keele. Veel enne Kalevile määramist oli tal võimalus kohtuda eesti meremeestega. Õppides Leningradi laevaehitusinstituudis ja vaimustudes jahtidest, oli Kalevi tulevane komandör purjelaeva Metallist meeskonnaliikmena käinud Eesti, Läti, Soome ja Rootsi sadamates.
Tallinnasse teenistusse sattudes valdas allveelaeva komandör juba viie kuu pärast niivõrd hästi eesti keelt, et tema kaasaegsete tunnistuste kohaselt ei tekkinud tal kohalike elanikega suhtlemisel vähimaidki probleeme.
Nõrov sündis Peterburi teenistuja perekonnas, lapseeas elas ta koos oma kaubandusesinduses töötava isaga mõned aastad Iraanis. Tänu vanematele õppis Boriss lapsepõlves ära pärsia, saksa ja prantsuse keele. Juba laevastikus teenides omandas ta kiiresti inglise keele. Veel enne Kalevile määramist oli tal võimalus kohtuda eesti meremeestega. Õppides Leningradi laevaehitusinstituudis ja vaimustudes jahtidest, oli Kalevi tulevane komandör purjelaeva Metallist meeskonnaliikmena käinud Eesti, Läti, Soome ja Rootsi sadamates.
Tallinnasse teenistusse sattudes valdas allveelaeva komandör juba viie kuu pärast niivõrd hästi eesti keelt, et tema kaasaegsete tunnistuste kohaselt ei tekkinud tal kohalike elanikega suhtlemisel vähimaidki probleeme.
Boriss Nõrov
(06.08.1911 – 10.1941)
Suur Isamaasõda
Kui Saksamaa 1941. aasta 22. juunil Nõukogude Liidule kallale tungis, kuulus allveelaev Kalev Nõukogude Liidu sõjamerelaevastiku 3. divisjoni koosseisus 1. allveelaevade brigaadi Liibavis (tänapäeva Liepaja Lätis). 23. juuni õhtuks puhkes linnaservas lahingutegevus. Balti laevastiku mereväebaasi tabas sakslaste õhurünnak. Kalev, Lembit ja allveelaev S-7 lahkusid Liibavist, siirdudes Tallinna ning seejärel Kroonlinna.
Allveelaeva põhiliseks ülesandeks oli miinide veeskamine laevateede strateegilise tähtsusega paikadesse. Nii täitis Kalev 1941. aasta augustis miinide paigaldamise ülesannet Ventspilsi piirkonnas Užava loodepoolsest tuletornist loodes. Hiljem on seda miinitõket nõukogude ametlike sõjajärgsete andmete kohaselt hinnatud sihtmärkide tabamise suhtes kõige tõhusamaks NSV Liidu mereväe allveelaeva poolt paigaldatud miinitõkkeks Suures Isamaasõjas.
Samal lahinguretkel määras allveelaev kindlaks laevateed Liibavi ja Ventspilsi vahel. Kaldad olid juba fašistide poolt hõivatud ja Boriss Nõrov oli valmis vajaduse korral vaenlast ründama. Säärane võimalus talle varsti avaneski.
18. augustil ilmusid kaks sakslaste transpordilaeva konvoi saatel reidile sellest küljest, kust neid ei teatud oodata. Kalevi komandör otsustas korraldada torpeedorünnaku. Allveelaev pidi madalas vees manööverdama. Saksa transpordilaevad ja ujuvbaas suutsid Kalevi torpeedode eest minema loovida, kuid põrutasid veealuste miinide otsa ja vajusid põhja.
Allveelaev Kalev saabus 21. augustil tagasi Tallinna, millele vaenlane juba lähenes. Vaid nädala möödudes tuli allveelaeval osa võtta Tallinna evakueerimisretkest – Balti laevastiku laevade teekonnast ümberpiiratud Tallinnast Kroonlinna, millest kujunes Teise maailmasõja suurim tragöödia Läänemerel.
18. augustil ilmusid kaks sakslaste transpordilaeva konvoi saatel reidile sellest küljest, kust neid ei teatud oodata. Kalevi komandör otsustas korraldada torpeedorünnaku. Allveelaev pidi madalas vees manööverdama. Saksa transpordilaevad ja ujuvbaas suutsid Kalevi torpeedode eest minema loovida, kuid põrutasid veealuste miinide otsa ja vajusid põhja.
Allveelaev Kalev saabus 21. augustil tagasi Tallinna, millele vaenlane juba lähenes. Vaid nädala möödudes tuli allveelaeval osa võtta Tallinna evakueerimisretkest – Balti laevastiku laevade teekonnast ümberpiiratud Tallinnast Kroonlinna, millest kujunes Teise maailmasõja suurim tragöödia Läänemerel.
Allveelaev Kalev Tallinna evakueerimisretkel
Allveelaev sõitis konvoikorras läbi tihedalt mineeritud rannikuvee. Miinidele trehvamata pinnale jäädes pääses ta ka saksa lennukite eest ja täitis pikka aega ainsa julgestaja rolli talle järgnenud sõjatranspordi- ja väikelaevade rivile.
Boriss Nõrov sai järjekordse õhurünnaku ajal šrapnellist haavata ja ka laev sai kahjustusi. Enam riskida ei tohtinud ja komandör andis käsu sukeldumisluuk kinni tõmmata ja vee alla minna. Allveelaev Kalev suutis Kroonlinna pärale jõuda.
Juba kuu aja pärast oli laev remonditud ning Nõrovi haavad paranenud.
Boriss Nõrov sai järjekordse õhurünnaku ajal šrapnellist haavata ja ka laev sai kahjustusi. Enam riskida ei tohtinud ja komandör andis käsu sukeldumisluuk kinni tõmmata ja vee alla minna. Allveelaev Kalev suutis Kroonlinna pärale jõuda.
Juba kuu aja pärast oli laev remonditud ning Nõrovi haavad paranenud.
Allveelaeva Kalev viimane mereretk
Järgmise ülesande sai Nõrov 15. oktoobril – kästi valmistada laev ette täiesti autonoomseks lahinguretkeks. Retke eesmärk näis standardsena, kuid selle käigus tuli täita väga komplitseeritud ülesanne vaenlase tagalas.
Sel ajal olid sakslaste väed tunginud Leningradini, püüdes linna kaitseliinist läbi murda. Selle, millised Wehrmachti väeosad ja kus nimelt nad rindejoonele paisatakse, pidi välja selgitama eriülesandega luurerühm. Raadiosaatjaga varustatud kolmeliikmeline meeskond, kelle hulgas oli üks naine – eestlannast kooliõpetaja – pidi dessandina maabuma otse Eesti rannikul, mis oligi tehtud ülesandeks allveelaeva Kalev meeskonnale. Olles dessandi kohale toimetanud, pidi laev faarvaatri mineerima.
Allveelaeva väljumine Kroonlinnast oli kavandatud 28. oktoobriks. Kuid sellesama päeva õhtul tuli ilmsiks õhukompressori rike.
Allveelaeva väljumine Kroonlinnast oli kavandatud 28. oktoobriks. Kuid sellesama päeva õhtul tuli ilmsiks õhukompressori rike.
Õhukompressor on allveelaeval väga oluline mehhanism. See pumpab õhku, mis on hädavajalik diiselmootorite käivitamiseks ja torpeedode väljapaiskamiseks.
Õhukompressori kõige tähtsam ülesanne aga seisneb suure koguse puhta õhu tagamises paakides, mida kasutatakse pärast sukeldumist. Kui tuleb pinnale tõusta, pressitakse suruõhu abil ballastitankidest vesi välja.
Õhukompressori kõige tähtsam ülesanne aga seisneb suure koguse puhta õhu tagamises paakides, mida kasutatakse pärast sukeldumist. Kui tuleb pinnale tõusta, pressitakse suruõhu abil ballastitankidest vesi välja.
Vello Mäss
Eesti allveearheoloog
Õhukompressor parandati kiirkorras
Allveelaevad Kalev ja Lembit on ainulaadsed. Ma kahtlustan, et nõukogude Kroonlinna laevaremontijad ei suutnud piisavalt kvaliteetset remonti teha.
Vello Mäss
Eesti allveearheoloog
8 torpeedo ja 20 meremiiniga pardal väljus Kalev Kroonlinnast 29. oktoobri hommikul ja pidi jõudma 30. oktoobri varahommikul Suursaareni.
Allveelaeva „Kalev" teekond Soome lahes.
Hommikul lendasid õhus saksa luurelennukid. Sakslased olid juba hõivanud Eesti ranniku. Ka soomlased sõdisid Nõukogude Liiduga. Ümberringi olid vaenlased ja Kalev sai sõita ainult Soome lahe kõige sügavama ja kõige ohtlikuma ala kaudu – läbi saksa miinitõkkeid täispikitud Juminda lahe, teist valikut ei olnud. Suursaarest võis mööda sõita ainult vee alla sukeldunult, misjärel Kalev pidi võtma kursi Ihasalu lahte Kallavere lähedal.
Vello Mäss
Eesti allveearheoloog
Sellistes tingimustes võis allveelaev Eestis teekonna jätkamiseks pinnale tõusta ainult pimedal ajal.
Kohe pärast dessandina Eesti kaldale maabumist pidi luurerühm staabiga ühendust võtma. Kuid ühendust luurajatega ei saadudki. Ka allveelaev Kalev ei tulnud Kroonlinna baasi tagasi. Mereväe staabis jõuti järeldusele, et allveelaev on Eesti rannikule jõudmata hukkunud, tõenäoliselt miinile sattunud ja õhku lennanud.
Kohe pärast dessandina Eesti kaldale maabumist pidi luurerühm staabiga ühendust võtma. Kuid ühendust luurajatega ei saadudki. Ka allveelaev Kalev ei tulnud Kroonlinna baasi tagasi. Mereväe staabis jõuti järeldusele, et allveelaev on Eesti rannikule jõudmata hukkunud, tõenäoliselt miinile sattunud ja õhku lennanud.
Allveelaeva hukkumise saladus
Mõned mereajaloo uurijad on avaldanud info luurerühma raadiosõnumist, mis saabus staapi kokkulepitud sideseansi ajast palju hiljem, mis annab tunnistust allveelaevale seatud ülesande põhiosa täitmisest. Vello Mäss on veendunud, et tegemist on eksliku järeldusega. Arhiivimaterjalide lähemal uurimisel pole õnnestunud luuregrupi kohta täpseid andmeid leida.
Vello Mässi arvates oleks juhul, kui allveelaev Suursaarest möödus ja miinile sattus, plahvatus ja lööklaine ta tükkideks rebinud. Eesti veed, kus allveelaev Suursaarest möödumise korral oletatavalt uppuda võis, on rahuajal kujunenud kalanduspiirkonnaks, kus juba aastakümneid töötavad traalidega kalapüügilaevad. Kalurid on pikkade aastate vältel aidanud merearheoloogil avastada suure hulga uppunud laevu, kuid Kalevist pole õnnestunud leida vähimaidki jälgi.
Lisaks sellele ei ole Suursaarel registreeritud allveelaeva Kalev sealsetest vetest läbiminekut.
Lisaks sellele ei ole Suursaarel registreeritud allveelaeva Kalev sealsetest vetest läbiminekut.
1941. aastal teenis Suursaarel, mis asub teel Kroonlinna ja Leningradi, eraldi sõjaväerühm, kes pidid ööpäevaringselt jälgima kõike, mis ümberringi aset leiab. On ebareaalne, et kogu allüksus mitte midagi ei märganud. Seetõttu ma oletan, et laev kadus juba teekonnal Kroonlinnast saareni.
Vello Mäss
Eesti allveearheoloog
Konstantin Bogdanov
tuuker, ekspeditsiooni „Kummardus Suure võidu laevadele" juht
tuuker, ekspeditsiooni „Kummardus Suure võidu laevadele" juht
Suure Isamaasõja laevade otsingutega tegeleva rahvusvahelise vene-soome meeskonna erivarustus võimaldab laskuda suurtesse sügavustesse ja leida mitte ainult terveid, vaid ka miinidest purustatud laevu.
Me kavatseme 75. võiduaastapäevaks koostada ammendava kurva nimekirja ja leida üles kõik hukkunud laevad, sealhulgas ka allveelaeva Kalev. Tuleb tunnistada, et juhul kui Kalev uppus Suursaare ja Kroonlinna vahel, on teda raskem leida, kuna otsinguala on väga suur ja täpsem piirkond teadmata.
Konstantin Bogdanov
tuuker, ekspeditsiooni „Kummardus Suure võidu laevadele" juht
Otsingute raskustele vaatamata loodavad asjatundjad ükskord siiski Kalevi üles leida ja Eesti reliikvia meremuuseumile ning allveelaevaga lahkunud allveelaevnike nimed nende järeltulijatele ja ajaloole tagasi anda.
Antud kirjutise kasutamine/avaldamine on lubatud teksti, fotode, graafika ja videote mahust kuni 50% ulatuses, koos kohustusliku märkega „Tutvuge tervikmahus materjaliga Sputnik Eesti leheküljel ning otsese, otsingumootoritele avatud hüperlingiga Sputnik Eesti lehel avaldatud materjali juurde.
© 2018 Sputnik Eesti
Toimetaja Tatjana Merkulova, ajakirjanik Svetlana Burtseva, Vadim Antsupovi fotod, kujundaja Deniss Grabussov
Allikad: Eesti Meremuuseum, Vello Mässi arhiivid, Eesti Laevastiku Veteranide Klubi
Toimetaja Tatjana Merkulova, ajakirjanik Svetlana Burtseva, Vadim Antsupovi fotod, kujundaja Deniss Grabussov
Allikad: Eesti Meremuuseum, Vello Mässi arhiivid, Eesti Laevastiku Veteranide Klubi