Krimmi lossid ja paleed

Ajalugu ja geograafia
Krimmi lossid on juba aastasadu olnud Krimmi poolsare visiitkaardiks. Omaette koha hõivavad Krimmi paleed, mis rajati siin juba Vene impeeriumi aegadel. Igaüks neist paleedest on tõeline pärl. Kõige tuntumate seas on paleemõõtu loss Pääsupesa, Massandra palee, Vorontsovi palee ja Livadia palee.
Vorontsovi palee
Pääsupesa
Livadia palee
Massandra palee
Alupka linn
Vorontsovi palee
Vorontsovi palee Alupka linnas Ai-Petri mäe jalamil. Ehitatud lähedalt kaevandatud diabaasist. Alates 1956. aastast on palees muuseum. Vorontsovi palee juures paikneb ka park – aiandus- ja pargikunsti mälestusmärk.
Rajamisaasta 1848
Palee ehitati valmis alates 1828. aastast kuni 1848. aastani silmapaistva Vene riigitegelase krahv M. S. Vorontsovi suveresidentsina. Peale nõukogude võimu tulekut Vorontsovi palee natsionaliseeriti. 1921. aasta keskel avati Vorontsovi palee muuseumina.

1945. aasta 4.– 11. veebruarini, Jalta konverentsi ajal sai Vorontsovi paleest residents Inglise delegatsioonile eesotsas Winston Churchilliga. 1990. aastast peale on see Alupka lossi ja pargi muuseum-kaitseala.
Gaspra asula
Pääsupesa
Pääsupesa on arhitektuuri- ja ajaloomälestis, mis asub järsul 40-meetrisel Aurora kaljul Ai-Todori neemel Gaspra asulas Krimmi lõunarannikul.
Asutamisaasta 1912.
Esmane puitehitis samal kohal rajati vene erukindrali jaoks pärast Vene-Türgi sõda aastail 1877—1878. Oma praeguse ilme sai Pääsupesa tänu vene naftatöösturile P. L. Steinheilile. Steinheil otsustas ehitada romantilise lossi, mis meenutab keskaegseid rajatisi Reini kallastel. Uue hoone projekt telliti insenerilt ja kujurilt Leonid Sherwoodilt.
Livadia asula
Livadia palee
Livadia palee on endine Vene imperaatorite lõunaresidentsm nu sasub Musta mere kaldal Livadia asulas.
Asutamisaasta 1861.
Kerges „itaalia" stiilis palee ehitati valmis XIX sajandi lõpul. Selle ehitamiseks kulutas Nikolai II 2 miljonit rubla – neil aegadel tohutu suure summa. Paleehoonete ümber rajati imeilus park, kuhu istutati maakera eri nurkadest kokku veetud igihaljad taimed.

1945. aasta 4.– 11. veebruarini peeti Livadia palees kolme liitlasriigi – NSV Liidu, USA ja Suurbritammia riigipeade (I. V. Stalin, F. D. Roosevelt, W. Churchill) Jalta konverents ning seal elas ka USA delegatsioon eesotsas president F. D. Rooseveltiga.

Käesoleval ajal on seal Livadia palee-muuseum.
Ülem-Massandra
Massandra palee
Keiser Aleksander III Massandra palee asub Ülem-Massandras Krimmi lõunarannikul. Praegu on see palee-muuseum – Alupka lossi ja pargi muuseum-kaitseala filiaal.
Rajamisaasta 1881.
Palee ehitus algas 1881. aastal vürst Semjon Mihhailovitš Vorontsovi tellimusel. Louis XIII stiilis hoone projekti töötas välja Étienne Bouchard. 1882. aastal jäi palee ehitus seoses vürst Vorontsovi surmaga seisku. 1889.aastal omandas valduse Aleksander III. Tänapäeval on Massandra palee muuseumiks. 1. juunil 2017. aastal avati Massandra palee territooriumil pidulikult pronksbüst keiser Aleksander III-le.