KRIMM. Viies kevad Venemaa koosseisus

Viies kevad Venemaa koosseisus

"Kuninglik" kingitus: lühike ajalugu

VI-V sajandil enne meie aega asustasid poolsaare sküüdid ja sinna saabunud kreeklased.
XIII sajandil vallutasid poolsaare mongolid. XV sajandi lõpust alates kuulus Krimm Otomani impeeriumi ja Krimmi khaaniriigi (Otomani impeeriumi vasall) koosseisu. Vene-Türgi sõja tulemusena kirjutasid Otomanid 1774. aastal alla rahulepingule ja loobusid nõuetest poolsaarele. 1783. aastal liideti poolsaar Venemaaga ja seda hakati nimetama Tauriaks. Nõukogude ajal oli Krimm Vene NFSV osa. 1954. aastal anti poolsaar nõukogude juhtkonna otsusega üle Ukraina NSV-le. Pärast NSV Liidu lagunemist (1991. aastal) jäi Krimm sõltumatu Ukraina osaks.

Ukrainast lahkumise tagamaad

Poliitiline kriis ja keeldumine Euroopa integratsioonist Ukrainas lõppes 2013. aastal "Euromaidaniga". 2014. aasta jaanuaris algasid vägivaldsed kokkupõrked euromaidanlaste ja politsei vahel.

Me arvestame oma Euroopa integratsioonipüüdlustes alati Eesti toetusega ja oleme seda toetust juba aastaid ka saanud.

Konstantin Grištšenko

Ukraina välisminister (kohtumisel Eesti välisminister Urmas Paetiga oktoobris 2011)

Pärast Ukraina presidendi Viktori Janukovitši keeldumist allkirjastada assotsiatsioonileping EL-ga, algasid 21. oktoobril Kiievis protestimeeleavaldused.

Meeleavaldajad ründasid Ukraina presidendi administratsiooni. Relvastamata politseinike pihta lendasid süütepudelid ja kivid. 20. veebruaril alustasid tundmatud snaiprid rahvahulga ja õiguskaitseorganite töötajate tulistamist. Snaipritules hukkus 53 inimest - 49 meeleavaldajat ja 4 õiguskaitseorganite ametnikku. Kokku hukkus 18.-20. veebruarini üle saja inimese.

Eesti mõistab hukka jõu kasutamise meeleavaldajate vastu Kiievis.

Urmas Paet

Eesti välisminister (2005-2014)

Kiiresti levib arusaam, et nende snaiprite taga ei olnud Janukovitš, vaid keegi uuest koalitsioonist. See on äärmiselt ebameeldiv tegur. See diskrediteerib algusest peale uut koalitsiooni.

Urmas Paet

Eesti välisminister (2005-2014) vestluses ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga

Kuidas Ukraina ja Krimmi teed lahku läksid

Ukrainas toimunud riigipöörde tulemusena võim riigis vahetus. Ülemraada eemaldas president Viktor Janukovitši võimult ja muutis põhiseadust. Krimmi elanikud keeldusid Ukraina riigipäärajate poliitikat omaks võtmast ja tulid protestidega tänavatele.

Miiting Sevastoopolis.

23. veebruar

Miiting Sevastoopolis.

20 000 inimest tulid Sevastoopoli kesklinnas Nahhimovi väljakule "rahva tahte" miitingule. Võeti vastu resolutsioon võimu vahetumisest Ukrainas riigipöörde tulemusel. Ülemraada otsused tunnistati kehtetuks. Krimmis hakati moodustama omakaitserühmi.

25. veebruar

Krimmi elanikud alustasid tähtajatut protestimeeleavaldust Ülemnõukogu hoone juures.

Protestijad nõudsid Krimmi 1992. aasta põhiseaduse taastamist, vabariigile oma presidendi ja iseseisva välispoliitika taastamist, referendumi korraldamist, et valida piirkonna edasise arengu tee.

26. veebruar

Medžlise (Venemaa Föderatsioonis keelatud krimmitatarlaste esindusorganisatsioon) juhid kogusid parlamendihoonesse rahvahulga, et vältida otsuse tegemist Krimmi liitumisest Venemaaga.

Protestijate seas olid "Paremsektori" (Venemaa Föderatsioonis keelatud äärmusorganisatsioon) rahvuslased, kes provotseerisid kokkupõrkeid.

27. veebruar

27. veebruari öösel hõivasid Krimmi omakaitseüksused Simferoopolis Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu hooned.

Krimmi uueks peaministriks sai "Venemaa ühtsuse" juht Sergei Aksjonov. Toimus vabariigi parlamendi ajalooline istung, kus tehti põhimõtteline otsus korraldada Krimmi rahvahääletus.

Rahvahääletus, Venemaa abi, tagasipöördumine Venemaa rüppe

Linna uus juht Aleksei Tšalõi (vasakul) esineb Sevastoopoli elanikele.

28. veebruar

Moodustati autonoomse vabariigi ministrite nõukogu uus koosseis.

Öö vastu 1. märtsi

Tundmatud relvastatud mehed püüdsid hõivata Krimmi Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu hooneid.

1. märts

Krimmi uued ametivõimud palusid abi Venemaa juhtkonnalt, et Krimmi elanikud saaksid referendumi korraldada.

Meie ülesanne oli selles, et luua tingimused Krimmi elanike tahte vabaks väljendamiseks. Seepärast pidime võtma tarvitusele abinõud, et sündmused ei areneks nii nagu Ukraina kaguosas, et ei oleks rahvuslaste ega automaatrelvadega relvastatud äärmuslike vaadetega inimeste üksusi. Seepärast olid Krimmi omakaitseüksuste taga muidugi meie sõjaväelased. Nad tegutsesid väga korrektselt, kuid nagu ma juba ütlesin, otsustavalt ja professionaalselt. Vastasel juhul olnuks lihtsalt võimatu korraldada rahvahääletust avalikult, ausalt, väärikalt ja aidata inimestel oma arvamust avaldada.

Vladimir Putin

"viisakatest inimestest" telesaates "Otseühendus" ("Prjamaja linija") 17. aprill 2014.

6. märts

Krimmi parlament langetas otsuse autonoomse omavalitsusüksuse ühinemisest Venemaaga.

6.-7. märts

Eesti välisminister Urmas Paeti kutsel kohtusid Narvas Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari välisministrid. Nad mõistsid ühisavalduses hukka "Venemaa poolt ebaseadusliku referendumi korraldamise Krimmi annekteerimise küsimuses".

11. märts

Krimmi Ülemnõukogu ja Sevastoopoli linnavolikogu võtsid vastu deklaratsiooni Krimmi autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna sõltumatuse kohta.

14. märts

Ukraina konstitutsioonikohus tunnistas Krimmi Ülemnõukogu otsuse korraldada autonoomia staatuse küsimuses referendum põhiseadusevastaseks.

16. märts

Toimus referendum Krimmi ja Sevastoopoli riikliku staatuse küsimuses.

Sellel said elanikud valida piirkonna õiguste laiendamise Ukraina koosseisus ja Venemaaga ühinemise vahel. Üle 90% rahvahääletusel osalenutest pooldas ühinemist Venemaaga.

Krimmi referendum 16. märtsil 2014

Eesti peab Krimmi Venemaaga liitumise referendumit ebaseaduslikuks ega tunnusta selle tulemusi, teatas Eesti välisministeerium.

Venemaa peab viivitamatult lõpetama sammud Krimmi liitmiseks. Selline tegevus on ebaseaduslik ja rikub Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas ÜRO põhikirja ja OSCE alusdokumente.

Urmas Paet

Eesti välisminister (2005-2014)

17. märts

Referendumi tulemuste põhjal võttis Krimmi Ülemnõukogu vastu resolutsiooni Ukrainast iseseisvumise kohta.

Parlament tegi ka ettepaneku Krimmi ühinemiseks Venemaa Föderatsiooniga.

18. märts

Venemaa Föderatsiooni ja Krimmi vahel sõlmiti kokkulepe Krimmi Vabariigi vastuvõtmise kohta Venemaa koosseisu.

Moodustati uued Venemaa subjektid - Krimmi Vabariik ja föderaalse alluvusega linn - Sevastoopol.

20. märts

Ukraina Ülemraada võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, millega Krimm kuulutati "ajutiselt hõivatud territooriumiks".

21. märts

Vladimir Putin allkirjastas seaduse Krimmi vastuvõtmise kohta Venemaa koosseisu ja kinnitas sellekohase lepingu ratifitseerimise.

Samal ajal kirjutati alla ukaas Krimmi föderaalpiirkonna loomise kohta.

Vastuseks Krimmi taasühinemisele Venemaaga teatasid Euroopa poliitikud Moskva-vastaste sanktsioonide kehtestamisest.

Eesti valitsus toetas keeldu importida kaupu Krimmist ja Sevastoopolist Euroopa Liitu. Piirangute eesmärk oli mõjutada kohalikke ettevõtteid tegema koostööd Ukraina valitsusega.

Taastumine ja areng: viis aastat ja sadu miljardeid investeeringuid

Pärast seda, kui Krimm ja Sevastoopol ühinesid Venemaaga, sai peamiseks ülesandeks poolsaare infrastruktuuri arendamine. Viie aasta jooksul investeeriti Venemaa Föderatsiooni eelarvest suurtesse taristuprojektidesse Krimmis sadu miljardeid rublasid.

Energiasild Krimmi

2015. aasta aprillis hakati ehitama ja paigaldama Krimmi elektrivarustussüsteemi.
2016. aastal lõpetas Krimm energeetika valdkonnas koostöö Ukrainaga, poolsaar ühines Venemaa elektrivõrguga.

Krimmi sild

27 kuud ehitust 3 minutiga

Auto- ja raudteesild

Silla ehitamine algas 2016. aasta veebruaris.
Grandioosse silla ehituse maskotiks sai kõigi lemmik - punakarvaline kass Mostik, kes sirgus koos sillaga ja sai staariks ka sotsiaalvõrgustikes.

15. mail 2018 avas Venemaa president Vladimir Putin Kertši väina ületava silla ja 16. mail avati sild üldisele autotranspordile.

Esimesed raudteerööpad paigaldasid ehitajad raudteesillale 2018. aasta juuli lõpus. Rongiliikluse avamine raudteesillal on kavandatud detsembriks 2019.

Krimmi rahvusvahelise lennujaama uus terminal

2016. aasta mais alustati Simferoopoli lennujaama uue terminali ehitamisega. Krimmi uuendatud lennusadamat hakati nimetama "Krimmi laineks". Simferoopoli lennujaama uus terminal võttis esimesed reisilennukid vastu aprillis 2018.

Maantee "Tavrida"

2017. aasta mais algas föderaalse maantee Kertš-Simferoopol-Sevastoopol ehitamine. 2018. aasta detsembri lõpus avati föderaalmaantee "Tavrida" esimesel järgul liiklus. Ehituse teine järk (neli rida Kertšist Sevastopolini) on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks.

Krimmi elanikud tegid oma valiku: Venemaaga ja ilma sõjata

Vaatamata asjaolule, et Krimmi rahvahääletus toimus demokraatlikult, täielikult rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja järgides, ei tunnista Ukraina ja enamik ÜRO liikmesriike Krimmi ametlikult Venemaale kuuluvana, määratledes seda kui "ajutiselt okupeeritud" territooriumi.

Välisdelegatsioonid Krimmis

Vaatamata ähvardustele ja Ukraina ametiasutuste survele ja nende riikide ametlikule seisukohale, külastavad Lääne poliitikud ja avaliku elu tegelased Krimmi üha aktiivsemalt. Ukraina president Petro Porošenko palus Euroopa Parlamendi presidendil Antonio Tajanil Euroopa saadikutel Krimmi poolsaare külastamist takistada.

Petro Porošenko ettekujutus parlamentaarsest demokraatiast erineb Euroopa omast.

Yana Toom

Euroopa Parlamendi liige Eestist

Krimmi külastas ka Tallinna Ülikooli õigusteaduste akadeemia president, õigusteaduste doktor, professor Rein Müllerson. Ta kohtus Krimmi eestlaste kogukonna esindajatega.

Hakkan oma äripartnereid agiteerima, et nad poolsaart külastaksid. Ja veel soovis kohalik eesti diasporaa, et Eesti erinevaid küsimusi lahendada aitaks.

Rein Müllerson

Tallinna Ülikooli õigusakadeemia professor

On möödunud juba 155 aastat ajast, mil eestlased pärast Krimmi sõda Krimmi poolsaare viljakatesse lõunapoolsetesse piirkondadesse elama asusid. Esimene eesti küla Krimmis asutati 1861. aastal. Krimmi ja Sevastoopoli viimase rahvaloenduse kohaselt tunnistasid end ametlikult eestlasteks vaid 350 inimest. Nende peamised asupaigad on maapiirkonnad. Kõige kompaktsemalt elavad nad Krasnodarka külas.

Eesti valitsus eraldas Kiievis asuvale Madžlisele toetuseks sada tuhat eurot. Et säilitada mingis projektis mingisugune demokraatia. Samal ajal pöördus Krimmi eesti kogukond abi saamiseks valitsuse poole, sest Eesti lõpetas Krimmi eestlaste rahvusliku identiteedi säilitamise rahastamise.

Zaur Smirnov

Krimmi Vabariigi rahvuste komitee esimees (2017)

"On tõsiasi, et inimesed, kellega me poolsaare külastuse käigus kohtasime, tunnevad end täiesti vabalt. See on otsene tõend, et nad ei tunne siin hirmu."

Helmut Seifen
Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi liige

2018. aasta veebruaris saabus Krimmi üheksast Saksa poliitikust koosnev delegatsioon. Ukraina peaprokuratuur alustas Saksamaa parlamendiliikmete suhtes kriminaalmenetlust seoses "ajutiselt okupeeritud territooriumile sisenemise korra rikkumisega".

Augustis külastas Krimmi suur Eesti Puškini Seltsi delegatsioon. Kokku oli delegatsioonis 30 inimest. Koos Eesti esindajatega osalesid Krimmi poolsaare külastusel Itaalia, Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi Puškini-teadlased.

Oktoobris korraldas Eesti Kaitsepolitsei (KAPO) läbiotsimised viies reisibüroos, mis korraldasid oma Eesti klientidele puhkusereise Krimmi. Nendest mitme suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Ameerika Ühendriigid ega "rahvusvaheline üldsus" ei kavatse Krimmi annekteerimist aktsepteerida ei praegu ega tulevikus.

Sven Mikser

Eesti välisminister (juuli 2018)

Krimmi Vabariigi juht Sergei Aksjonovi sõnul on mure Krimmi inimeste õiguste pärast eriti silmakirjalik ja võlts Ukraina sündmuste taustal, kus käib kodusõda, kus inimesi teisitimõtlemise pärast röövitakse, tapetakse ja vangistatakse.

Venemaa juhtkond rõhutab kõige kõrgemal tasandil, et ei kavatse arutada Krimmi kuuluvuse küsimust. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul "on see küsimus Venemaa Föderatsiooni jaoks suletud".

Selle materjali tiražeerimine on lubatud kuni 50% ulatuses teksti, fotode, graafika ja videote mahust ühes kohustusliku märgisega "Lugege tervet materjali Sputnik Eesti võrgulehel" koos hüperlingiga antud materjalile portaalis Sputnik Eesti.

Kõik Sputnik Eesti longreadid