Admiral Kuznetsovi esimene sõjakäik
Venemaa sõjalaevastiku võimsaimat laeva nimetatakse tihti "Venemaa ainsaks ja unikaalseks lennukikandjaks", kasvõi sellepärast, et see on Venemaa suurim laev. Sama unikaalseks, isegi ajalooliseks, nimetati kaitseministeeriumis ka 2016. aastal toimunud retke Vahemerele.
| 15. oktoobril 2016 asus Severomorskist (Murmanski oblastis) Süüria rannikule teele Venemaa laevastiku ajaloo tugevaim laevade grupp, kuhu kuulusid raske tuumaristleja Peeter Suur (v.k. - Петр Великий), kaks suurt allveelaevatõrjelaeva Severomorsk ja Viitseadmiral Kulakov ja varustuslaevad. Kõik kokku moodustavad nad tõsiseltvõetava väeüksuse. Selleks, et laevade grupist saaks supereskaader, lülitati selle koosseisu ka lennukikandevõimekusega raske raketiristleja Admiral Kuznetsov. |
Peaaegu kolmekümne lennuki ja 25 kopteriga pardal, relvastatuna vastase lennukikandjagrupi hävitamisvõimekusega rakettidega "Granit", võimsa õhu- ja allveelaevatõrjesüsteemiga ja pea 2000 inimesest koosneva meeskonnaga Kuznetsov on terve ujuva diviisiga elamukvartali suurune laev.
Maailma suurimate lennukikandjate seas on Admiral Kuznetsov teisel kohal, temast suurem on vaid Ameerika Nimitz klassi lennukikandja. Prantsuse Charles de Gaulle ja Itaalia Garibaldi on oluliselt väiksemad. Kusjuures kiiruse poolest ei jää Admiral Kuznetsov ühelegi nimetatud laevadest alla.
Admiral Kuznetsovi 115-meetrine trampliin on samuti unikaalne. Tegelikult on see tavaline lennurada, kuid selle ots on laugelt üles suunduv, mis lennuki õhkutõusmisel selle justkui "õhku viskab". Ameerika lennukikandjate tööpõhimõte on teistsugune. Trampliini asemel on neil katapult, mis lennuki laevalt õhku paiskab. Katapuldil on mitmeid eeliseid, kuid just trampliin võimaldab Admiral Kuznetsovil ainukesena maailmas kasutada oma pardal ka raskehävitajaid.
Retke algusest peale jälgis NATO pingsalt lennukikandja sihtkohta kulgemist. La Manche läbimisel eskortisid eskaadrit samaaegselt Briti hävitaja HMS Duncan ja fregatt HMS Richmond, Hollandi raketifregatt Zr. Ms. «Evertsen» ja Belgia fregatt Leopold I.
Lisaks käisid Kuznetsovi "uudistamas" NATO kopterid, lennukid ja droonid: Dassault-Breguet BR 115 Atlantic, luurelennukid Grumman E-2 Hawkeye (kaugtuvastuse raadiolokatsioonilennuk), Lockheed P-3 Orion, kerged hävitajad F-16 Fighting Falcon ja mitmeotstarbelised kopterid Westland Lynx.
Lisaks käisid Kuznetsovi "uudistamas" NATO kopterid, lennukid ja droonid: Dassault-Breguet BR 115 Atlantic, luurelennukid Grumman E-2 Hawkeye (kaugtuvastuse raadiolokatsioonilennuk), Lockheed P-3 Orion, kerged hävitajad F-16 Fighting Falcon ja mitmeotstarbelised kopterid Westland Lynx.
"Loomalikult pälvis see eelkõige NATO riikide tähelepanu. Ühendkuningriigi vastutusalasse saabumisest eskortisid meid kuni kaheksa lahingulaeva, kuid mingeid rahvusvahelise mereõiguse rikkumisi ei toimunud, see on tavaline praktika, kui me laevagruppe rahvusvahelisse vetesse saadame."
Vladimir Koroljov
Venemaa mereväe ülemjuhataja
On arusaadav, et selline laev ei tohi merel liikuda üksinda. Klassikaliselt peavad lennukikandja saatemeeskonda kuuluma ristleja, mille ülesanne on kindlustada lahinguvõimekus, vähemalt 3-4- fragatt-tüüpi lahingulaeva, allveelaev ja varustusalus, mille ülesanne on lisaks transpordile ka vajadusel rünnak endale tõmmata.
Vastasel tuleb indikaatori ekraanil valida, kus asub varustustransport ja kus lennukikandja.
Admiral Kuznetsov on tõeline sõjalaev, mis on võimeline ka iseseisvalt enda eest seisma. Tema kõige võimsamaks relvaks on 12 raskeraketti "Granit", millest igaüks kaalub 7 tonni ja nende tabamiskaugus on kuni 700 km. Võimalike õhurünnakute eest kaitsevad Venemaa laevastiku lipulaeva õhutõrje raketikompleksid "Kortik", 30 mm kaliibriga suurtükisüsteemid AK-630 ja õhutõrje raketikompleksid "Kinžall".
Kaitseks torpeedorünnaku eest on laeva vööriosas reaktiiv-pommiheitesüsteemid. Samaaegselt pommiheitmisega võib Kuznetsov sooritada torpeedo eest kõrvalõikemanöövri. Lisaks on laeval häirete tekitamise seadmed müraekraani loomiseks, mis meelitab läheneva torpeedo enda peale. Torpeedo kaldub sihtmärgist kõrvale, andes laevale võimaluse eemalduda ja rünnakuks valmistuda.
Laevade grupp liikus Süüriasse maksimaalselt võimalikul kiirusel. Rekordilise, kõigest 11 päevaga jõuti Gibraltarile ja väina läbimise järel peatuti tankimiseks Vahemerel.
| Kaasavõetud varud olid püstitatud ülesande täitmiseks piisavad. Laevadel oli mitte ainult vajalik kütuse-, vaid ka veevaru. Grupp võib autonoomses režiimis ülesannet täita 45 päeva. Gibraltari läbimisel sõitis Kuznetsovi juurde tanker Dubna, mis tankis laevale vett ja kütust. Retke 15. päeval hiivas Kuznetsov taas ankru ja jätkas teekonda ida suunas. Lahingulendude alguseni Süürias jäi 10 päeva. |
Iga hävituslennuki väljalend, isegi õppelend laevalt, on tõeline erioperatsioon. Siin pole pisiasju, eriti kui asi puudutab lenduri elu ja tervist. Lennukil on pidevalt valves tuletõrje- ja tehnilise toetuse masinad.
Just sellepärast tõuseb enne lennukeid laevalt õhku päästekopter Ka-27 ja tema järel allveelaevatõrjekopter Ka-29. Nad julgestavad vastastikku teineteist ja koos julgestavad nad võimaliku intsidendi korral hävitaja pilooti.
8. novembril 2016 lendas lennukikandjalt esimesena välja aga mitte Ka-27 ega Ka-29, vaid raadiolokatsiooniluurekopter Ka-31. Algas lahinguoperatsioon.
""Admiral Kuznetsovi" ilmumine Vahemerele ajas loomulikult väga ärevile seal tammuva Ameerika mereväe grupeeringu ja mis peamine, meie ristleja täitis seal reaalset lahinguülesannet ning tema viibimine seal oli märgilise tähtsusega sündmus."
Viktor Baranets
sõjaline vaatleja
Venemaa president Vladimir Putini kokku kutsutud sõjalise ametkonna ja kaitsetööstuse ettevõtete esindajate nõupidamisel teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa alustas suurt operatsiooni massiivsete tulelöökide andmiseks "Islamiriigi" ja Jabhat al-Nusra (mõlemad on Venemaal keelustatud terroriorganisatsioonid) positsioonidele Idlibi ja Homsi provintsides.
Peamisteks sihtmärkideks olid laskemoonalaod ja "üsna tõsiste massihävitusrelvade koostisainete tootmise tehased". Terrorivõitlejad olid nende tööstusliku tootmise hästi korraldanud ja just nende sihtmärkide pihta kogutud põhjalike luureandmete alusel tulelööke antigi.
Meeskonna professionaalsus ei ole korrelatsioonis lennukikandjal toimunud vahejuhtumite arvuga. Enamasti on avariide põhjuseks keerulised insenerkonstruktsioonid, turvasüsteemid, lennuvahendite ekspluateerimine piiratud ruumis (kujutlege 20 tonnise 250 km/h kiirusega liikuva lennumasina maandamist kõigest 300-meetrisele maandumisrajale) ja muidugi, juhus.
Hävituslennuki maandamine laevatekile on "väga suur kunst". Lennukit kõikuvale laevalaele maandav piloot peab tegutsema väga peenelt, tema tegevus peab olema filigraanne, et etteantud parameetritest mitte väljuda.
14. novembril toimus hävitajaga MiG-29-ga tehnilise rikke tõttu maandumisel mõni kilomeeter enne ristlejani jõudmist avarii. Piloot katapulteerus õigeaegset ega saanud kannatada.
14. novembril toimus hävitajaga MiG-29-ga tehnilise rikke tõttu maandumisel mõni kilomeeter enne ristlejani jõudmist avarii. Piloot katapulteerus õigeaegset ega saanud kannatada.
5. detsembril, pärast lahinguülesande täitmist Süürias veeres maanduv Su-33 laennukikandjale tekilt välja. Intsident toimus peataja trossi katkemise tõttu. Piloodil õnnestus katapulteeruda ja päästeteenistus tõi ta laeva pardale. Intsidendid ei mõjutanud püstitatud ülesande täitmist. Alates 15. novembrist ei katkenud lennukikandja lennuüksuse poolt õhulöökide andmine terrorirühmituste positsioonide pihta Süürias päevakski. Admiral Kuznetsov koos teda saatvate Põhja laevastiku laevade grupiga jätkas lahinguvalvet Vahemerel.
"See oli väga pingeline, keeruline ja kangelaslik teenistus. Kõige tähtsam on, et piloot terveks jäi."
Dmitri Peskov
Venemaa presidendi pressiesindaja
Põhja laevastiku suur allveelaevatõrjelaev "Viitseadmiral Kulakov" jõudis operatsiooni ajal päästa Ukraina merehätta sattunud kalalaeva ja ta puksiiri võtta. Laev kaotas Vahemerel 21. novembril liikumisvõime ja triivis kaks ööpäeva.
Venemaa merelennuväe lendurid sooritasid lennukikandja grupi viibimise ajal Süürias kokku 420 lahingulendu, nendest 117 öösel. Tabati 1 252 terroristide objekti.
Õhulööke anti terroriorganisatsioonide infrastruktuuri objektide, relvastatud islamivõitlejate formeeringute, nende lahingutehnika ja kogunemiskohtade ja tugipunktide pihta. Vahemerel viibinud Musta mere laevastiku fregatt "Admiral Grigorovitš" andis 15. novembril 2016 tiibrakettidega "Kalibr" löögi ISIS (VF keelatud terroriorganisatsioon) objektide pihta Süüria territooriumil. Kõik sihtmärgid hävitati.
6. jaanuaril 2017 teatas Venemaa kaitseministeerium lennukikandja "Admiral Kuznetsov" lahkumisest Süüriast vastavalt president Vladimir Putini korraldusele Süürias asuva väegrupeeringu vähendamisest.
29. detsembril teatas riigipea nõustumisest kaitseministri ettepanekuga vähendada Süürias paiknevat väegrupeeringut. Seejuures rõhutas ta, et Venemaa jätkab Damaskuse toetamist võitluses rahvusvahelise terrorismiga ja sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete täitmist.
